Esialgse plaani jargi pidin jouludeks Melbournest ara soitma kuid plaanid muutusid ning joule tahistasime eestlaste seltskonnas koos jouluvana, luuletuste, kingituste ja eesti soogiga. Sellised nagid valja jouluvana ja Snegurotska:
Ylejaanud ei olnud vaga traditsiooniline (joule arvestades, muidu kyll) sest kella viieks hommikul kui koju joudsin, olime joudnud vahemalt viiest erinevast ooklubist labi kaia. Siin harjutame enne valjaminekut tantsusamme:
Kohe peale joule soitsin linna poole nimega Moulamein mille ligidal toimus festival ConFest, kus tootasin vabatahtlikuna. Moulamein on vaike linn (umbes 500 elanikku) ja seetottu vist piisavalt tahtsusetu koht, et minu telefonil polnud seal enam isegi levi :)
Festival ise toimus kaugel koigest asustatust keset metsa ja poldu vaikse joe aares kus ei olnud peaaegu mitte yhtegi voimalust valismaailmaga yhendust saada (v.a. yks satelliittelefon, mida kasutas ainult festivali korraldusmeeskond ning mille olemasolust tegelikult keegi teada ei tohtinud). Mina joudsin sinna neli paeva enne ametlikku algust ning koigi vabatahtlike ylesandeks oli aidata pohimotteliselt seinast seina ylesannetega.
Siin ma teen suurt kunsti ja yritan koos prantsuse pliksi Rebeccaga festivali plakateid maalida. Alloleval pildil on yks mu kunstiteostest naha ka.
ConFest kui festival on kaks korda aastas toimuv yritus, mida on vaga raske kirjeldada kui aus olla ning minu arust hipifestival ongi koige oigem sona mida kasutada. Kokku oli osavotjaid paari tuhande ringis. Festivali pohimote on promoda elustiili, kus iga inimene saab olla tema ise ehk sa void tunda end tapselt nii vabana kui syda lustib seni kuni sa ei ole kellegi suhtes vagivaldne voi agressiivne. Naiteks riiete kandmine festivali kaigus oli
optional ja vahemalt pooled eelistasid neid mitte kanda. Mina siiski jatsin enda omad selga :)
Festivalil oli suur turg, kohvikud, rand, iseehitatud saun, mullivann jne. Lisaks toimus terve yrituse kaigus yle 800 erineva workshopi joogast, meditatsioonist, saksa rahvatantsust kuni misiganes teemani.
Allpool on naide mud tribe workshopist kus koik tegid end koigepealt mudavannis yleni mudaseks, ootasid kuni see ara kuivab, siis maaliti kehale misiganes pahe tuli ja joosti mooda laagrit ringi. Yhesonaga nagu suur lasteaed :)
Oositi toimus igas laagri osas erinev kogunemine:
drum circle, fire dancing, yhislaulmised vms. Trummidiskol moodus muide ka mu aastavahetus, kus sajad inimesed tantsisid keset metsa ja pimedust :)
Peamine ylesanne oli osa paevast veeta infotelgis ja festivalikylalisi misiganes probleemide korral aidata voi siis leida inimene, kellele probleem delegeerida. Lisaks endale olin ConFestile meelitanud veel kaks eestlast (Eva ja Laur) kuid festivali kaigus avastasimine, et eestlasi oli laagris kokku umbes 10!
Kuid ilm... oli KUUM! Koige kuumemal paeval moodeti 46 kraadi viludas! Samal paeval muide juhtus miskit mis koiki ysna ara ehmatas. Sel paeval pidime festivali korraldajate kasul kaima mooda laagrit ja hoiatama inimesi IGASUGUSE tuletegemise eest sest teatavasti on metsatulekahjud Austraalias vaga tosine probleem. Kuna ilm on oli nii palav ja kuiv, telgid telgis kinni, oleks voinud igasugune vaike loke muutuda katastroofiks vaid mone hetkega. Mingi hetk mingil pohjusel oli polema lainud kellegi auto kuid onneks ei olnud see telkidele voi teistele autodele liiga lahedal ja olukord sai kontrolli alla. Aga jube oli kyll!
Muuhulgas oli seal ko-hu-ta-valt palju saaski!!! Ma pole mitte kunagi niimoodi saaskede poolt rynnatud kui seal! Lopuks, peale absoluutselt IGAT voimalikku kreemi, sain esmaabitelgust kaks vaikest sinist tabletti millel olid kahjuks ka korvalmojud. Need tegid eriti uimaseks ning kuna oli aasta viimane paev, siis pohimotteliselt lugesin minuteid kuni keskkoo ja kohustusliku "head uut aastast sulle ka!"-ni ning tuigerdasin oma telki kust ma tulin valja parast 10 tundi und. Hommikul seadsin sammud tagasi esmaabitelki ning noudsin uut doosi. Saingi ja paev moodus samasuguses uimas. Kas see mind aitas, selles pole kindel. Kindlalt aitas aga aastavahetuse tuksi keerata! :)
Oma eelnevates blogipostitutes mainisin, et aastavahetuse veedan Sydneys kuid tegelikkuses muutsin oma meelt sest raske oli kuskil metsas tolmusena ringi joostes end Sydney peolainele lylitada. Yks vabatahtlikuna tootav tegelane aitas mul keset metsa internetti saada ja sain pileti paar paeva edasi lykata. Iseenesest nagi see koik vaga koomiline valja kuidas me internetti kasutada saime. Selleks pidime mootorrattaga yhte vanasse kyyni soitma, sealt leidsime pikendusjuhtme mille vedasime kyynist oue, lapaka kylge kinnitasime antenni millega see tegelane redelil kuskil katuse all jolkus kui mina samal ajal keset umbrohtu kipaka tooli peal kyyni korval oues pileteid ymber
bookisin :)
Tagasisoit festivalilt Melborune muide paris ilma viperusteta ei kulgenud. Sain kyyti yhe tegelase Terry autos kuid kuna soita oli vahemalt kuus tundi, siis peale kolmandat tundi otsustasin magada. Paris edukalt kusjuures kuid arkasin selle peale, et olime teelt valja soitnud. Onneks midagi ei juhtunud kuid Terry tunnistas yles, et oli eelneval ool vaid kaks tundi maganud ning ta oli korra autoroolis magama jaanud. Kuna mul oli kindel plaan yhes tykis ja tervena Melbourne jouda ja sealt edasi Sydneysse, joudsime kokkuleppele, et ta viib mu hoopis lahedalasuva Bendigo linna raudteejaama ja lahen sealt rongiga parem edasi.
Sydney…
… on toeliselt lahe linn! Ning siinoldud vahem kui nadalaga kohtasin nii palju eestlasi, et tunne oli nagu oleks tagasi koju joudnud. Muuhulgas kohtasin seal yhte endist tookaaslast Kadrit ja yhte toredat sopra Mihklit kes elab oma perega seal juba mitu aastat
J
Yks lobusamaid yritusi oli Kivirahu etendus Sydney Eesti Majas, kus mangisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik.
Arge pange mu moosinagu tahele, ilmselgelt olen ahmi tais, et nii kuulsa harraga yhele pildile sain. Tundub, et ka Tiiu on elevil :)
Tahendab… etendus ise oli ytleme… huvitav. Toredaks tegi kogu yrituse tegelikult see, et lopuks jaid sinna viimased kanged Eesti noored ja koigi tuju laks aja moodudes ysna paremaks. Plaanisime kyll vaikset ohtupoolikut kuid just kui asusime end minema sattima, astus sisse Eesti superstaar Ott kes kukkus klaveril improviseerima. Minu maletamist mooda ta vist eriti oma repertuaari ei esitanudki, selle asemel parodeeris teisi tuntuid Eesti lauljaid ning ylejaanud seltskond kas huilgas kaasa voi naeris koht koveras. Ott ei tea, et me temaga yhele pildile yritame jaada kuid tahtsime tema staarisarast natuke koik osa saada
J
