Tuesday, March 22, 2011

Kuidas ma Austraalias valetama õppisin

OK... kui vaja valetasin ka enne Austraaliat kuid selleks, et ellu jääda, peab siin olles seda oskust tublisti parandama! :)
Kuna  juba nädala parast stardin taaskord Vietnami siis oli mul vaja enne reisi leida kiire sissetulekuallikas (et rohkem raha saaks Vietnamis raisata!) ning kuna kohustused mis hoiavad iga päev kaheksast viieni hõivatuna, on hetkel ikka veel minu jaoks vastuvõetamatud ja seetõttu välistatud, otsustasin proovida restoranitööd. Kuna taolist tööd on Melbournes lõputult (minu arust on siin igal kolmandal kohalikul oma kohvik, restoran voi catering firma) siis tundus idee hea.
Esimese asjana tegin omale sobiva CV, mille järgi olen põhimõtteliselt terve elu ettekandjana töötanud ning sõbrannast sai mu endine "ülemus ja soovitaja". Lisasin igaks juhuks oma CV-sse ka tema Eesti numbri (kuigi ta on hetkel samuti Austraalias), et juba ette välistada mõne eriti agara Austraalia restoraniomaniku soovi talt mu "töökogemuse" kohta küsida :)

Nii... kõik intervjuud kus käisin, ei kestnud vist kolme minutitki ja juba järgmisel päeval olin tööl. Esimene restoran oli väga mõnus iseenesest, v.a. fakt, et omanik oli minu arust peaaegu alkohoolik, kes hakkas juba ennelõunal Bloody Mary'sid jooma ning tema nägemus asjast oli selline, et palkab kellegi kes kolme inimese töö ühe inimese palga eest ära teeb. Jooksin ringi nagu elektrijänes ning kolmandal päeval teatas ta mulle, et otsib kedagi, kes oleks VEEL kiirem. (Muide ta töökuulutus on juba üle kuu aja netis üleval sest arvatavasti ta ei suuda alkoholivines olukorda adekvaatselt hinnata). Õnneks maksis ta mulle kogu mu teenitud palga ilma probleemideta välja ning pidin taaskord tõdema, et Austraalias on kerge raha teenida, sest teenisin kolme päevaga umbes kolmandiku oma Eesti kuupalgast.

Teine koht kuhu oma ühe Eesti sõbranna soovitusel läksin, oli vahendusfirma, kes otsib catering staffi erinevate ürituste jaoks. Tegemist on hoopis teise kaliibri ettevõttega sest nende kliendid on erinevad valitsusasutused, suurim kasiino- ja hotellikett Melbournes (võibolla kogu Austraalias, ma täpselt ei teagi), hotellid, konverentsikeskused, meelelahtusyritused (nagu Melbourne Cup nt.) jne jne.
Pidin minema hommikul kella 10ks intervjuule ning edasine toimus juba ultrahelikiirusel. Intervjuu 2 minutit (yhtegi minu poolt võlts CV-sse lisatud faktidest ei kontrollitud) ja küsiti kas tahan kell 15 oma esimese tööotsa saada (Jah, muidugi!) ning kohe kohustuslikele koolitustele ning voila! Kokteiliüritus Melbourne Convention and Exhibition Centeris. Vaatame kuhu järgmisena sest põnev on näha kuidas nii massiivsete ürituste köögipool ka valja näeb :)

2 comments:

  1. tsau Kati : )

    kuidas sealsete üliõpilastega on? käivad tööl nagu siin või keskenduvad üldiselt õpingutele? :P

    Kristi .

    ReplyDelete
  2. Koik eestlastest tudengid, keda mina tean, siiski kaivad tool sest elu Austraalias on vaga kallis. Samas kui inimene on vahegi hakkaja/suhtleja, siis leiab siin tood vaga kergelt. Lisaks on Austraalias suhteliselt kerge leida osalise tooajaga tood :)

    ReplyDelete