Melbourne Eesti Maja

Eelmisel pyhapeaval oli Melbourne Eesti Majas yritus, mille eesmark oli saada voimalikult palju eestlasti yhte kohta ning panna nad raakima oma lugu, miks ja kuidas nad Austraaliasse sattusid. Enamus kohaletulnud inimestest olid peale II Maailmasoda Austraaliasse migreerunud, ylejaanud olid Working Holiday viisaga noored, kellel enamuses yks ja sama pohjus Eestist lahkumiseks - majanduslangus ja reisikihk.
Peale ametlikku osa laks noorem seltskond edasi parki piknikule:

November

Blogipidamisega on pikk paus olnud kui pohjust muretsemiseks pole - minuga on koik hasti, olen puhanud ja onnelik ning eluga hetkel igati rahul! :)
Vahepeal olen tutvunud paljude toredate inimestega ning maailma vaiksust toestas yks teinegi naljakas vahejuhtum. Nimelt pidin minema yhele housewarming party'le, kus ma tegelikult ei tundnud mitte kedagi kuid kuna ma olin selle aja peale Melbournes olnud vaid kolm nadalat, tahtsin kindlasti minna, et uusi kontakte luua. Labi ime ma ei eksinudki ara vaid leidsin oige maja taitsa ise yles ning majale lahenedes yritasin ettevaatlikult sisse hiilida... ja ESIMENE inimene keda ma sisse astudes kohtasin, oli tuttav Eestist keda ma polnud umbes 8 aastat nainud! :)

Ma ei ole veel palju Austraaliat avastada joudnud kuid Melbourne on elamiseks vaga lahe koht kuna see on nii mitmekesine! Naiteks Fitzroy hipilikus linnaosas Itaalia restoranis itaallasest baarmaniga lobisedes voib vabalt meelest minna, et sa oled siiski Austraalias, mitte Itaalias. Siinolles ei saa kindlasti olla hetke, et ei tea kuhu kohvikusse voi restorani minna sest neid on lihtsalt niiiiii palju ja niiiiii lahedaid :) Pigem on mul mure, et ma ei joua igale poole kuhu tahaksin minna! Samas... negatiivse poolena voib Austraalias valjaskaimise kohta tuua meeste diskrimineerimise. Yldjuhul on igal keskmisest paremas kohas uksel turva kes otsustab kes saab sisse ja kes ei saa. Naisterahvastel pole sissesaamisega probleeme kuid meestel ei pruugi nii hasti minna sest nii nagu mulle kohalikud selgitasid, siis naisi eelistatakse seetottu, et nad ostavad baarist kallimaid kokteile kui mehed ning tekitavad ka vahem probleeme kui mehed. Igatahes on see minu arust natuke kummaline konseptsioon.
Shopping - Melbourne on selles suhtes iga naise unistus, seda voin lubada! Unustage suured ostukeskused oma stampkaupadega! Palju ponevam on spetsiaalsetel shopping street'idel end disainerpoodides ogaraks shopata :)

Yle kuu siin olnud oskan juba linnas enamvahem ringi liigelda, mille yle vaga uhke olen! (arvestades milline orienteerumishalvik ma olen). AINUKE asi mis mind absoluutselt hulluks ajab on igasugune byrokraatia sest mul ei ole lihtsalt kannatust igasuguse paberimajandusega jannata. Mida aga palju... Samas kannatavad seetottu ka minu kallid sobrad, kes on pikemalt Austraalias elanud ja teavad kuidas asjad tootavad (siinkohal erilised tanud Jaanusele Sydneysse, keda ma vaiksemate ja suuremate asjade puhul igal voimalusel tyytan!) :)

Jargmine kord kirjutan kui mu joulu- ja aastavahetuse plaanid on paigas. Kui laheb nii nagu plaanin, saab ponev olema! Kuid sellest mitte enne, kui koik on planeeritud!