Eestlased igal pool!

28.10.10
Esimesed kaks nadalat Melbournes on moodunud suhteliselt vaikselt sest tegelikult olen terve see aeg haige olnud. Soin ara koik tablakad, mis mul kaasas olid aga tervis laks ikka ainult hullemaks ning lopuks andsin alla ja tundub, et nyyd on enamvahem OK. Aga muidugi oli mul vaja isegi haigena kinno, linna ja kohtumistele minna sest nii ponev on koik! :)
Paar paeva tagasi oli meil ka vaike eestlaste kohtumine, kus sain kokku kahe eesti tydrukuga. Niipea kui hakkasime oma Eesti tuttavatest raakima, tuli valja, et nad mitte ei tunne lihtsalt mu tuttavaid vaid lausa esimese ringi sopru, kellega Tallinnas koige rohkem aega veetsin. Aga noh, mis seal ikka muud oodata :)

Toost nii palju, et nyydsest on mul ametlik too Monash University' s ehk koik Fijil ja Vietnamis tehtud kysitlused ja intervjuud tuleb kirja panna. Tood on palju aga tooaeg on paindlik ning voin seda teha yksoik kus teha. Peaasi, et tehtud saab. Teine too on yhes kohvikus, kust ametlikult alustan jargmisest nadalast.
Kontoritoole ei kandideeri ma vahemalt jargmise poole aasta jooksul! Olen nous koike muud tegema sest mul on igasugustest exceli tabelitest ja systeemidest ja millest iganes nii blokk ees, et isegi maailma parim palk ei motiveeriks mind hetkel taolist tood tegema! Muide ma ei ole ainuke selline siin - terve Austraalia on endiseid edukaid kontorirotte tais, kes on end kodus nii yle tootanud, et tundsid taoline pikk too- ja puhkusereis on ainuke valjapaas nende jaoks. Ning ma tootan hetkel statistikaga, mis mu vaidet toestab! Endised kontorirotid, yhinege! :)
Minu plaan? Teha tood nii kaua kuni ma sellest roomu tunnen, reisida mooda Austraaliat ja Aasiat. Aasias tahaks teha Eesti suve paiku vabatahtlikku tood aga sellest on veel vara raakida. Alles siis plaanin uuesti "paris" tood tegema hakata.

Melbourne

Vaatamata mitme minu sobra arusaamisele, et Melbournes on soe ja paikesepaisteline, asi nii ei ole :) Austraalia talv pole veel labi ja arvan, et hetkel on siin umbes sama ilm mis teil Eestis. Ainuke vahe, et siin laheb tasapisi jarjest soemaks.
Joudsin eile ning esimesed paevad on moodunud erinevate asjatoimetuste tahe all. Nadala lopus lahen barista kursustele, sest tahan lisaks Fiji ja Vietnami projektile ka lisatood leida. Aasias on ju veel palju maid, mida tahan avastama minna :)
Maailm on vaike koht ning tana sain siin kokku yhe Shoti preiliga keda kohtasin Fijil ning nadalavetusel on tulemas yritus, kuhu tuleb veel teisigi Fijilt tuttavaid inimesi.

PS! Minu uus mobiilinumber Austraalias on +61 432 059 148

Hanoi 1000 aastat vana

Palju onne! Linn uppus inimestesse kes olid koik tulnud Hanoi 1000 aastapaeva tahistama. Kui see linn on niigi ylerahvastatud, siis voite ette kujutada mis tahistamise ajal juhtus. Kuid mina ja mu vastleitud sobrad ei lasnud sest end heidutada ja trygisime labi tuhandete inimeste, et voimalikult palju oma silmaga naha. Lisage palavus, yle keskmise ohuniiskus ja kohalike meile suunatud tahelepanu (sest Aasia inimeste jaoks on blond eurooplane toeline haruldus ning iga kolmas tahtis meiega pilti teha) ning te saate aru, et me viimased paevad olid rasked :)
Kuigi minu viimased peavad Vietnamis oli yks suur pidu, siis viimane paev Hanois toi natuke nukramaid hetki.
Nimelt kui mitmed kurvad hyvastijatud said tehtud, asjad pakitud, votsime takso ja kihutasime lennujaama poole. Olime niigi hiljaks jaamas kui yhel hetkel avastasime, et meie taiesti umbkeelne taksojuht soidab taiesti vastupidises suunas. Vaatamata meie pingutustele ja kehakeelele ei saanud ta aru, et tahame lennujaama poole soita (markuseks - Aasias ei ytle keegi turistile "ei", isegi kui pole orna aimugi mida soovitakse sest raha on neile koige olulisem). Ainuke variant oli uus takso leida ning kuna me olime suures ajahadas siis kokkuvotvalt jai minu seljakott autosse ning lootus seda katte saada haihtus siis, kui autouks kinni loodi :(
Selles kotis oli koik see koige tahtsam, mida yks inimene soovib reisides endaga lennukisse kaasa votta ehk siis mu laptop, fotokas, rahakott, koik dokumendid (v.a. pass, mis paastis mind suurematest probleemidest), kosmeetika jne. Lisaks jaimegi oma lennukist maha...
Olukord tundus suht lootusetu, sest tanu Hanoi pidustustele olid koik lennud puupysti tais ja meil ei onnestunud end jargmise nelja Saigoni lennu peale mahutada. Onneks saime viienda peale tunde hiljem aga meie room oli yyrike sest Saigoni joudes saime teada, et meie lend Austraaliasse (Darwinisse) oli tyhistatud. Nagu mu paev poleks saanud enam hullemaks minna...
Umbes neli bussitait inimesi viidi vastvalminud Moevenpick hotelli ning koigile kaaskannatajatele teavitati uudis, et neil on voimalik pakkuda tuba ainult kahele inimesele korraga ja koik. Oleksite pidanud kuulma seda kisa ja ahvardusi, sest niigi vasinud ja tydinud inimesed keeldusid voorastega tuba jagamast. Moistilik iseenesest. Koik see kestis kokku umbes 2 tundi ning mina otsustasin, et mina ilma voitluseta alla ei anna ning nouan OMA tuba! Umbes 7 inimest tegid sama ning kui koik allaandjad olid oma uute vastleitud paarilistega tubadesse lainud, siis saime me oma single room votmed :)
Hotell ise oli taiesti viimase peal, voisime seal olla terve jargmise paeva kuni jagmise lennuni ning lisaks tegi Jetstari kinkekaart mu tuju natuke paremaks :) Elu laheb edasi, koik mu kotis olnud asjad on asendatavad sest pass ja tervis on ikka olemas!

Arusaadavatel pohjustel pilte pole mul voimalik lisada hetkel kuid teen seda siis kui mu Hanois leitud sobrad need mulle saadavad.