Australian Open

Nagu koik hasti teavad, toimub Melbournes Australian Open ning Melbourne eestlased kes vahegi said, laksid Kaiat toetama. Mang, mida mina vaatamas kaisin, oli Saksa tydruku vastu ning nagu eeldada voib, on Saksa populatsioon Austraalias suurem kui Eesti oma ning et Kaiat toetada, pidime tema ergutamiseks ekstra kisa tegema (mis keskmisele eestlasele on suhteliselt keeruline ylesanne). Raske oli oelda, kas meie algelisest kiskoorist miskit ka kasu oli. Ma pigem sydamest loodan, et me tema keskendumist sellega ei seganud :)

Joulud, aastavahetus, ConFest ja Sydney

Esialgse plaani jargi pidin jouludeks Melbournest ara soitma kuid plaanid muutusid ning joule tahistasime eestlaste seltskonnas koos jouluvana, luuletuste, kingituste ja eesti soogiga. Sellised nagid valja jouluvana ja Snegurotska:




Ylejaanud ei olnud vaga traditsiooniline (joule arvestades, muidu kyll) sest kella viieks hommikul kui koju joudsin, olime joudnud vahemalt viiest erinevast ooklubist labi kaia. Siin harjutame enne valjaminekut tantsusamme:

Kohe peale joule soitsin linna poole nimega Moulamein mille ligidal toimus festival ConFest, kus tootasin vabatahtlikuna. Moulamein on vaike linn (umbes 500 elanikku) ja seetottu vist piisavalt tahtsusetu koht, et minu telefonil polnud seal enam isegi levi :)

Festival ise toimus kaugel koigest asustatust keset metsa ja poldu vaikse joe aares kus ei olnud peaaegu mitte yhtegi voimalust valismaailmaga yhendust saada (v.a. yks satelliittelefon, mida kasutas ainult festivali korraldusmeeskond ning mille olemasolust tegelikult keegi teada ei tohtinud). Mina joudsin sinna neli paeva enne ametlikku algust ning koigi vabatahtlike ylesandeks oli aidata pohimotteliselt seinast seina ylesannetega.
Siin ma teen suurt kunsti ja yritan koos prantsuse pliksi Rebeccaga festivali plakateid maalida. Alloleval pildil on yks mu kunstiteostest naha ka.

ConFest kui festival on kaks korda aastas toimuv yritus, mida on vaga raske kirjeldada kui aus olla ning minu arust hipifestival ongi koige oigem sona mida kasutada. Kokku oli osavotjaid paari tuhande ringis. Festivali pohimote on promoda elustiili, kus iga inimene saab olla tema ise ehk sa void tunda end tapselt nii vabana kui syda lustib seni kuni sa ei ole kellegi suhtes vagivaldne voi agressiivne. Naiteks riiete kandmine festivali kaigus oli optional ja vahemalt pooled eelistasid neid mitte kanda. Mina siiski jatsin enda omad selga :)
Festivalil oli suur turg, kohvikud, rand, iseehitatud saun, mullivann jne. Lisaks toimus terve yrituse kaigus yle 800 erineva workshopi joogast, meditatsioonist, saksa rahvatantsust kuni misiganes teemani.
Allpool on naide mud tribe workshopist kus koik tegid end koigepealt mudavannis yleni mudaseks, ootasid kuni see ara kuivab, siis maaliti kehale misiganes pahe tuli ja joosti mooda laagrit ringi. Yhesonaga nagu suur lasteaed :)

Oositi toimus igas laagri osas erinev kogunemine: drum circle, fire dancing, yhislaulmised vms. Trummidiskol moodus muide ka mu aastavahetus, kus sajad inimesed tantsisid keset metsa ja pimedust :)

Peamine ylesanne oli osa paevast veeta infotelgis ja festivalikylalisi misiganes probleemide korral aidata voi siis leida inimene, kellele probleem delegeerida. Lisaks endale olin ConFestile meelitanud veel kaks eestlast (Eva ja Laur) kuid festivali kaigus avastasimine, et eestlasi oli laagris kokku umbes 10!

Kuid ilm... oli KUUM! Koige kuumemal paeval moodeti 46 kraadi viludas! Samal paeval muide juhtus miskit mis koiki ysna ara ehmatas. Sel paeval pidime festivali korraldajate kasul kaima mooda laagrit ja hoiatama inimesi IGASUGUSE tuletegemise eest sest teatavasti on metsatulekahjud Austraalias vaga tosine probleem. Kuna ilm on oli nii palav ja kuiv, telgid telgis kinni, oleks voinud igasugune vaike loke muutuda katastroofiks vaid mone hetkega. Mingi hetk mingil pohjusel oli polema lainud kellegi auto kuid onneks ei olnud see telkidele voi teistele autodele liiga lahedal ja olukord sai kontrolli alla. Aga jube oli kyll!

Muuhulgas oli seal ko-hu-ta-valt palju saaski!!! Ma pole mitte kunagi niimoodi saaskede poolt rynnatud kui seal! Lopuks, peale absoluutselt IGAT voimalikku kreemi, sain esmaabitelgust kaks vaikest sinist tabletti millel olid kahjuks ka korvalmojud. Need tegid eriti uimaseks ning kuna oli aasta viimane paev, siis pohimotteliselt lugesin minuteid kuni keskkoo ja kohustusliku "head uut aastast sulle ka!"-ni ning tuigerdasin oma telki kust ma tulin valja parast 10 tundi und. Hommikul seadsin sammud tagasi esmaabitelki ning noudsin uut doosi. Saingi ja paev moodus samasuguses uimas. Kas see mind aitas, selles pole kindel. Kindlalt aitas aga aastavahetuse tuksi keerata! :)

Oma eelnevates blogipostitutes mainisin, et aastavahetuse veedan Sydneys kuid tegelikkuses muutsin oma meelt sest raske oli kuskil metsas tolmusena ringi joostes end Sydney peolainele lylitada. Yks vabatahtlikuna tootav tegelane aitas mul keset metsa internetti saada ja sain pileti paar paeva edasi lykata. Iseenesest nagi see koik vaga koomiline valja kuidas me internetti kasutada saime. Selleks pidime mootorrattaga yhte vanasse kyyni soitma, sealt leidsime pikendusjuhtme mille vedasime kyynist oue, lapaka kylge kinnitasime antenni millega see tegelane redelil kuskil katuse all jolkus kui mina samal ajal keset umbrohtu kipaka tooli peal kyyni korval oues pileteid ymber bookisin :)

Tagasisoit festivalilt Melborune muide paris ilma viperusteta ei kulgenud. Sain kyyti yhe tegelase Terry autos kuid kuna soita oli vahemalt kuus tundi, siis peale kolmandat tundi otsustasin magada. Paris edukalt kusjuures kuid arkasin selle peale, et olime teelt valja soitnud. Onneks midagi ei juhtunud kuid Terry tunnistas yles, et oli eelneval ool vaid kaks tundi maganud ning ta oli korra autoroolis magama jaanud. Kuna mul oli kindel plaan yhes tykis ja tervena Melbourne jouda ja sealt edasi Sydneysse, joudsime kokkuleppele, et ta viib mu hoopis lahedalasuva Bendigo linna raudteejaama ja lahen sealt rongiga parem edasi.


Sydney…

… on toeliselt lahe linn! Ning siinoldud vahem kui nadalaga kohtasin nii palju eestlasi, et tunne oli nagu oleks tagasi koju joudnud. Muuhulgas kohtasin seal yhte endist tookaaslast Kadrit ja yhte toredat sopra Mihklit kes elab oma perega seal juba mitu aastat J
Yks lobusamaid yritusi oli Kivirahu etendus Sydney Eesti Majas, kus mangisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

Arge pange mu moosinagu tahele, ilmselgelt olen ahmi tais, et nii kuulsa harraga yhele pildile sain. Tundub, et ka Tiiu on elevil :)

Tahendab… etendus ise oli ytleme… huvitav. Toredaks tegi kogu yrituse tegelikult see, et lopuks jaid sinna viimased kanged Eesti noored ja koigi tuju laks aja moodudes ysna paremaks. Plaanisime kyll vaikset ohtupoolikut kuid just kui asusime end minema sattima, astus sisse Eesti superstaar Ott kes kukkus klaveril improviseerima. Minu maletamist mooda ta vist eriti oma repertuaari ei esitanudki, selle asemel parodeeris teisi tuntuid Eesti lauljaid ning ylejaanud seltskond kas huilgas kaasa voi naeris koht koveras. Ott ei tea, et me temaga yhele pildile yritame jaada kuid tahtsime tema staarisarast natuke koik osa saada J

20.12

Nii... mis vahepeal toimunud on...
Esiteks olen kovasti tood rabanud teha sest Fiji ja Vietnami asjad on vaja enne joule lopetada. Nendega on nyydseks OK ning see tahendab samas ka seda, et jargmised 30 paeva ei pea ma tood tegema. Ma ei pea isegi tootegemise peale motlema! :)

******

Muidu ponevaid syndmusi... Detsembri alguses oli Melbournes U2 kontsert kuhu mul onnestus minna. Kuna ma tegelt ei ole eriliselt suur vabaohukontsertite fann sest mind ajab kogu see suvaliste inimeste vastu pressimine mitme tunni jooksul ysna narvi siis tegelikkuses osutus kogu yritus aarmiselt postiivseks. Ehk on Eestis taoliste kontsertide korraldmise juures probleem selles, et kui moni rahvuvaheline artist meil kontserdi annab, siis tuleb pool rahvast sinna kokku ning koik lihtsalt ei mahu laululavale voi Saku suurhalli ara ning ongi tunne, et enamus aja voitled puhta ellujaamise eest kui naudid kontserti. Siin toimus U2 kontsert kahel paeval, suuremal staadionil ning meil onnestus ysna lava lahedale saada ning terve kontserdi aja vabalt kaasa tantsida sest ruumi oli piisavalt! Vaga lahe kontsert ja tore seltskond! :)

*******
Tegelikkuses peaksin hetkel olema Milduras abiks yhte festivali korraldamas kuid tanu teatud ootamatutele asjaoludele olen ikka veel Melbournes. Loodetavasti siiski stardin kahe paeva parast. Yritus toimub pohimotteliselt kuskil peaaegu metsas. Tagasi tsivilisatsiooni tulen sealt kuu lopus ning stardin 30.12 Sydneysse kuhu jaan ysna pikalt. Ma ei joua ara oodata sest koik kes Sydneys kainud on, ytlevad, et see on eriliselt lahe koht! :)
Internetti ma enne aastavahetust ei kasuta, seega soovin etteruttavalt koigile haid joule! Kel eriti suur igatsus peale tuleb, saab mind mu mobiililt katte (number kuskil eelnevas blogi sissekandes) juhul kui ma Mildura metsas levis olen :)

Melbourne Eesti Maja

Eelmisel pyhapeaval oli Melbourne Eesti Majas yritus, mille eesmark oli saada voimalikult palju eestlasti yhte kohta ning panna nad raakima oma lugu, miks ja kuidas nad Austraaliasse sattusid. Enamus kohaletulnud inimestest olid peale II Maailmasoda Austraaliasse migreerunud, ylejaanud olid Working Holiday viisaga noored, kellel enamuses yks ja sama pohjus Eestist lahkumiseks - majanduslangus ja reisikihk.
Peale ametlikku osa laks noorem seltskond edasi parki piknikule:

November

Blogipidamisega on pikk paus olnud kui pohjust muretsemiseks pole - minuga on koik hasti, olen puhanud ja onnelik ning eluga hetkel igati rahul! :)
Vahepeal olen tutvunud paljude toredate inimestega ning maailma vaiksust toestas yks teinegi naljakas vahejuhtum. Nimelt pidin minema yhele housewarming party'le, kus ma tegelikult ei tundnud mitte kedagi kuid kuna ma olin selle aja peale Melbournes olnud vaid kolm nadalat, tahtsin kindlasti minna, et uusi kontakte luua. Labi ime ma ei eksinudki ara vaid leidsin oige maja taitsa ise yles ning majale lahenedes yritasin ettevaatlikult sisse hiilida... ja ESIMENE inimene keda ma sisse astudes kohtasin, oli tuttav Eestist keda ma polnud umbes 8 aastat nainud! :)

Ma ei ole veel palju Austraaliat avastada joudnud kuid Melbourne on elamiseks vaga lahe koht kuna see on nii mitmekesine! Naiteks Fitzroy hipilikus linnaosas Itaalia restoranis itaallasest baarmaniga lobisedes voib vabalt meelest minna, et sa oled siiski Austraalias, mitte Itaalias. Siinolles ei saa kindlasti olla hetke, et ei tea kuhu kohvikusse voi restorani minna sest neid on lihtsalt niiiiii palju ja niiiiii lahedaid :) Pigem on mul mure, et ma ei joua igale poole kuhu tahaksin minna! Samas... negatiivse poolena voib Austraalias valjaskaimise kohta tuua meeste diskrimineerimise. Yldjuhul on igal keskmisest paremas kohas uksel turva kes otsustab kes saab sisse ja kes ei saa. Naisterahvastel pole sissesaamisega probleeme kuid meestel ei pruugi nii hasti minna sest nii nagu mulle kohalikud selgitasid, siis naisi eelistatakse seetottu, et nad ostavad baarist kallimaid kokteile kui mehed ning tekitavad ka vahem probleeme kui mehed. Igatahes on see minu arust natuke kummaline konseptsioon.
Shopping - Melbourne on selles suhtes iga naise unistus, seda voin lubada! Unustage suured ostukeskused oma stampkaupadega! Palju ponevam on spetsiaalsetel shopping street'idel end disainerpoodides ogaraks shopata :)

Yle kuu siin olnud oskan juba linnas enamvahem ringi liigelda, mille yle vaga uhke olen! (arvestades milline orienteerumishalvik ma olen). AINUKE asi mis mind absoluutselt hulluks ajab on igasugune byrokraatia sest mul ei ole lihtsalt kannatust igasuguse paberimajandusega jannata. Mida aga palju... Samas kannatavad seetottu ka minu kallid sobrad, kes on pikemalt Austraalias elanud ja teavad kuidas asjad tootavad (siinkohal erilised tanud Jaanusele Sydneysse, keda ma vaiksemate ja suuremate asjade puhul igal voimalusel tyytan!) :)

Jargmine kord kirjutan kui mu joulu- ja aastavahetuse plaanid on paigas. Kui laheb nii nagu plaanin, saab ponev olema! Kuid sellest mitte enne, kui koik on planeeritud!

Eestlased igal pool!

28.10.10
Esimesed kaks nadalat Melbournes on moodunud suhteliselt vaikselt sest tegelikult olen terve see aeg haige olnud. Soin ara koik tablakad, mis mul kaasas olid aga tervis laks ikka ainult hullemaks ning lopuks andsin alla ja tundub, et nyyd on enamvahem OK. Aga muidugi oli mul vaja isegi haigena kinno, linna ja kohtumistele minna sest nii ponev on koik! :)
Paar paeva tagasi oli meil ka vaike eestlaste kohtumine, kus sain kokku kahe eesti tydrukuga. Niipea kui hakkasime oma Eesti tuttavatest raakima, tuli valja, et nad mitte ei tunne lihtsalt mu tuttavaid vaid lausa esimese ringi sopru, kellega Tallinnas koige rohkem aega veetsin. Aga noh, mis seal ikka muud oodata :)

Toost nii palju, et nyydsest on mul ametlik too Monash University' s ehk koik Fijil ja Vietnamis tehtud kysitlused ja intervjuud tuleb kirja panna. Tood on palju aga tooaeg on paindlik ning voin seda teha yksoik kus teha. Peaasi, et tehtud saab. Teine too on yhes kohvikus, kust ametlikult alustan jargmisest nadalast.
Kontoritoole ei kandideeri ma vahemalt jargmise poole aasta jooksul! Olen nous koike muud tegema sest mul on igasugustest exceli tabelitest ja systeemidest ja millest iganes nii blokk ees, et isegi maailma parim palk ei motiveeriks mind hetkel taolist tood tegema! Muide ma ei ole ainuke selline siin - terve Austraalia on endiseid edukaid kontorirotte tais, kes on end kodus nii yle tootanud, et tundsid taoline pikk too- ja puhkusereis on ainuke valjapaas nende jaoks. Ning ma tootan hetkel statistikaga, mis mu vaidet toestab! Endised kontorirotid, yhinege! :)
Minu plaan? Teha tood nii kaua kuni ma sellest roomu tunnen, reisida mooda Austraaliat ja Aasiat. Aasias tahaks teha Eesti suve paiku vabatahtlikku tood aga sellest on veel vara raakida. Alles siis plaanin uuesti "paris" tood tegema hakata.

Melbourne

Vaatamata mitme minu sobra arusaamisele, et Melbournes on soe ja paikesepaisteline, asi nii ei ole :) Austraalia talv pole veel labi ja arvan, et hetkel on siin umbes sama ilm mis teil Eestis. Ainuke vahe, et siin laheb tasapisi jarjest soemaks.
Joudsin eile ning esimesed paevad on moodunud erinevate asjatoimetuste tahe all. Nadala lopus lahen barista kursustele, sest tahan lisaks Fiji ja Vietnami projektile ka lisatood leida. Aasias on ju veel palju maid, mida tahan avastama minna :)
Maailm on vaike koht ning tana sain siin kokku yhe Shoti preiliga keda kohtasin Fijil ning nadalavetusel on tulemas yritus, kuhu tuleb veel teisigi Fijilt tuttavaid inimesi.

PS! Minu uus mobiilinumber Austraalias on +61 432 059 148