Raske too Fijil ning suur Austraalia igatsus

Minu too- ja lobureis Fijil oli tais palju ehedaid emotsioone, seiklusi ja uusi kogemusi! Kuigi olen backpackerite kohta andmeid kogunud juba monda aega ja kokku kolmes erinevas riigis, siis seekord olin osaliselt ka ise no. seljakotireisija. Ning... see on lahedamaid reisimise viise yldse! :)

Enamus aja veetsin ma kahe koha vahel pendeldades - linnas nimega Nadi (asub peasaarel lennujaama ligidal, on peamine peatuspaik Fijile saabujate ja lahkujate jaoks kuid turismisihtkohana ei midagi erilist) ja Coral Coastil resordis nimega Beachouse. Kohti mida kylastasin, oli palju kuid need kaks olid mu peamised peatuskohad.

Nadil nautisin taielikku privaatsust sest elasin omaette toas kuid esimest korda Beachouse joudes olin nats ahmi tais kyll, sest ma ei ole kunagi hostelites peatunud. OK, olen aga mitte vooraste inimestega tuba jaganud. Kuid kokkuvottes sattusid minu kuuesesse tuppa vaid toredad inimesed ja sain kiirelt oma hirmust yle :)

Kuna ma olin oma (too)reisil yksi ja keegi too asjus kuklasse ei hinganud siis pean ausalt yles tunnistama, et vahel laks taitsa meelest ara, et laksin sinna tood tegema. Kui olin taidetud kysitlused katte saanud, siis need kuskile kotinurka kadusid sest mina olin kas rannas paikest votmas voi midagi muud ponevat tegemas.(Kui kellelgi tekkis kahtlus, et ma ei vota oma tood tosiselt, siis igaks juhuks mainin, et kogu too sai siiski tehtud) :)

Elu resortides kaib Fiji aja jargi aeglaselt ning inimeste vahel, kes seal peatuvad, tekib monus omalaadne synergia. Esimest korda Beachouse joudes tekkis meil kuuene kamp ning me tegime peaaegu et koike koos. 

Muuseas saime selgeks mida tegelikult tahendab "Fiji time" sest yksord plaanisime koik koos jala poodi minna, et omale ise hiljem ohtusook valmistada. Kohalikud selgitasid, et see on ca 3 km kaugusel. Peale tunni moodumist yhte kohalikku kylameest kohates saime teada, et ainult 15 min kondimist ja oleme kohal. Peale teist tundi seletas teine kohalik samuti, et pole midagi, ainult 15 min vaja veel kondida. Noh, peale 2,5h tundi joudsime kohale ning ostsime kohalikust "supermarketist" kiirnuudleid ja kuus veepystolit. Sest muud seal eriti polnud.
Seega 15 Fiji minutit voib vabalt meie aja jargi tahendada paart tundi. Teadmiseks kui kunagi Fijile peaksite sattuma.

Igal ohtul kell viis hakkas baaris happy hour ning minu lemmik olu Fiji Gold oli poole hinnaga. Lisaks suur sotsialiseerumine, erinevad mangud, jou- ja ilunumbrid basseinis, tants ja yhislaulmised ning midaiganes veel. Nii absoluutselt iga paev! No mul on ju maailma parim too! :)

Kuid nagu iga asi leiab lopu nii ka see osa minu Fiji seiklusest ning peaval, mil pidin Beachousest lahkuma (kyll ainult kolmeks paevaks) siis tunnistan ausalt yles, et tagasiteel Nadisse tihkusin bussis nutta. Mul oli NIIIII kahju neist inimestest lahkuda sest suure toenaosusega me enam ei kohtu kui igayks peale puhkust tagasi oma koju naaseb...

Peale Beachouse tundus elu Nadis eriti igav ja hall ning lugesin paevi, millal tagasi saan soita. Kuid uusi ponevaid inimesi kohtab igal pool ning esmaspaeval startisin vastleitud sobra Jasoniga tagasi Beachouse poole. Tegime vahepeatuse Sigatoka linnas ja umbes tunniajase matka mooda liivaluiteid. 

Ning elu Beachouses jatkus samasuguse hooga nagu varem kuid uute inimestega :)

Kuid inimene vasib koigest. Ka puhkamisest. Peale kolme nadalat juba ysna koduseks saanud Fijil tundsin sellist Austraalia-igatsust, et oli kohe! Igatsesin linnamelu ning oma Austraalia sopru.

Jargmiseks (too)sihtkohaks jalle Vietnam kuid seda umbes kuu parast! Backpackerid varisege! :)